Hispaanias on juba parasjagu palju toimunud, aga iga kord kirjutama hakates, põrkun probleemiga, et tuleks mingeid kaugemaid teemasid avada. Seepärast otsustasin, et panen kronoloogiliselt kirja, mis ja kuidas juhtunud, et oleks lihtsam kontektsist aru saada.
Enne Eestist lahkumist leidsime ennast olukorrast, kus ühel pool korterit ootasid kastid ja kotid lahtipakkimist ning teisel pool olid juba uude kohta kolimise asjad valmis pandud. Seega kolisime samal ajal nii sisse kui välja. Endalegi ootamatu olukord, kuna peame ennast Kaupoga võrdlemisi headeks planeerijateks.
Kõik algas eelmise aasta sügise hakul kui ühe erakonna initsiatiivil oli võimalik välja võtta on teise sambasse kogutud raha. Arvutasime Kaupoga edasi ja tagasi, prognoosisime ja võrdlesime varasemat tulu jne ning otsustasime viimaks, et võtame oma sambad välja teeme ise investeeringu. Enne veel mõtlesime läbi erinevad investeerimise võimalused ja jäime kinnisvara juurde. See tundus hea ja kindel variant, kuna toonase eurooplase peas ei olnud siis veel kodude pommitamise hirmu.
Sõitsin iga päev Kauriga Peetrist linna tööle ja teatud kellaaegadel oli see paras nuhtlus. Nii otsustasimegi mu töökohale lähemale kolida ja Peetri kodu üürile anda.
Õige koha leidmine võttis samuti kõvasti aega, igal nädalal käisime peale tööpäeva mitu korda kortereid vaatamas, kuni siis lõpuks leidsime endale sobiva ja taskukohase variandi- ühe Stroomi piirkonnas asuva paneelmaja kolmetoalise. Korter oli üsna heas korras, kuid otsustasime siiski, et kui hakkame seal elama, siis teeme enda maitse ja vajaduste järgi ta ikka päris korda. Alustasime vannitoast, kuna selle ruumi remondi ajal ise korteris elada on ikka üsna keeruline. Nii elasimegi veel paar kuud Peetris ja käisime Stroomis remontimas ja lõhkumas. Lootsime leida ehitaja, kes oskaks meie soovide ja minu jonni järgi seal kenasti kõik ära teha, aga ei leidnud kedagi, kellel oleks lähikuudel aega olnud. Kui olime juba pikemat aega oodanud ja remonti edasi lükanud, võttis Kaupo youtube'i ette ja hakkas ise tegema. Ilma naljata, me ehitasime selle vannitoa videote järgi üles. Tegemist ei olnud väikese ilulihviga, kus värvisime ja kaunistamise pisut, vaid kapitaalremondiga. Võtsime paljaks seinad, vahetasime elektri ja torustiku, valasime uued põrandad, ehitasime uued seinad, plaatisime ja sisustasime. Ja "me" all pean suuresti silmas Kaupot.
Kui vannituba valmis, siis hakkasime asju sisse kolima, et saaks Peetri korterisse koristajad peale lasta ja kinnisvaraportaali jaoks fotod teha. Olgu mainitud, et selleks ajaks oli käes märtsi algus.
Korraks pidime kogu Peetri olukorra pausile panema, kuna ei olnud enam kindlad, kas üürime korterit või anname selle Ukrainast tulnud peredele kasutusse. Toona oli veel ka lootus, et minu pere Ukrainast põgenema saab ja sellisel juhul oleks neile kohe elukoht pakkuda olnud. Paraku nii ei läinud.
Kuna iga nädalaga kasvas pinge idanaabriga, siis otsustasime, et meil ei ole mõtet Eestis kahte kinnisvara omada, eriti kui peaksime olude sunnil lahkuma ja kodud maha jätma. Nii panimegi Peetri kodu müüki ja lootsime, et saame vajadusel mujal alustamiseks "seemneraha" kontodele. Teadagi oli märtsiks ja aprilliks kinnisvara turg hoogu veel juurde saanud ja ostja leidmiseks kulus vaid nädal.
Lõpuks saime pühenduda uuele kodule. Olime enne plaaninud remondi ja ehituse suuremalt ette võtta, ikka korralikult-seinad maha ja uued teistesse kohtadesse jne jne. Ehitasime eelmisest elutoast avara lastetoa koos rõdu ja garderoobiga ning plaanis oli veel maha võtta sein ühe magamistoa ja köögi vahelt, et saaks avatud köögiga ruumi. Just siis, kui tapeedid seintelt maas ja uute elektrijuhtmestiku tarbeks sooned seintesse freesitud, tuli pakkumine Hispaaniast.
Nonii, järgmine ümberlülitumine. Kui otsus Hispaania kasuks tehtud, tuli tõdeda, et korteri remondiga enam tagasiteed ei ole. Sellises olukorras ei olnud seda võimalik ka niisama kellelegi pakkuda. Samas motivatsiooni "enda" uut kodu ehitada ka enam ei olnud.
Olime sunnitud tegema väikese mõttepausi, "õnneks" oli meil samal ajal käsil veel mitu muud nö projekti, mis vajasid tollel hetkel täielikku tähelepanu ja võtsid suure osa ajast: Maia lõpetas põhikooli ning tuli teda toetada ning natuke ka pidu planeerida, ise töötasin koolis esimest aastat uuel ja vastutusrikkal kohal, samuti vajas korraldamist üks suurem laager 70le lapsele ning et ikka korralikult juhe kokku ajada, siis planeerisime lastele ka lõpetamiste puhul üllatusreisi Disneyland'i.
Juuni lõpuks jäime seisukohale, et kõik, mille oleme maha lammutanud, teeme lõpuni ja kõik, mille terveks jätsime, jätame samaks. Nii jõudsimegi juulikuuga korteri enam vähem viisakasse olekusse nokitseda ja plaanime järgmisel suvel ülejäänud poole ära teha. Motivatsioonile aitas kaasa ka asjaolu, et suutsime kordamööda enne Eestist lahkumist koroonasse jääda ja mis sa muud ikka isolatsioonis teed- remonti!
Mu õde oli samuti oma kodu ära müünud ning otsis üürikodu, seega saime kiirelt jutule ning meie leidsime üürilise ning nemad üürikodu. Win-win.
Nii ma siis leidsingi suve alguses ennast olukorrast, kus pakkisin alles lahti asju, mis olid Peetrist ära toodud ja otsustasin siis, et kas mõni neist asjadest võiks olla
Hispaaniaski vajalik ning mis veel tähtsam, kas see asi mahub ka meie auto peale, sest just sellega me kolisimegi.
