Esimene päev 18.08.18

Kõige esimene päev algas tegelikult Eestis. See oli igas mõttes suurpäev- hommikul käisime notaris ja müüsime maha oma maja, seejärel check-in ja pagasi ära andmine, siis lõuna perega ja hüvastijätt lennujaamas. Seal oli küll ausalt öeldes tunne nagu saadetaks ära olümpialootusi, nii paljud kallid inimesed võtsid keset tööpäeva aega, et tulla ja olla.

Lennureis kulges läbi Oslo, kus olime 6 tundi lennujaamas "aega sisustamas". Lend lükati pool tundi edasi ja siis veel natuke.

Esialgne plaan oli:
jõuame Malagasse  südaöösel, rendime auto, sõidame paar tundi, et jõuda Jerezi ning saame korteri võtmed. Korterisse plaanisime jõuda umbes kella kahe-kolme ajal öösel. Omanikku oli eelnevalt teavitanud, et oleme öised tulijad.

Reaalsus:
pärast parajalt raputavat lennureisi jõudsime Malagasse, auto rentimiseks tuli maha käia päris pikk maa, seejärel ootama kuskil silla all bussi, mis meid kogu pagasiga (12 ühikut) peale võtaks ning rendikohta viiks. Busside peatumiskohas oli päris palju rahvast, segadust ja kuumust. Saime kohe esimese hispaania tunde kätte. Esimese bussi peale me ei mahtunud, veidi aja pärast tuli järgmine ja surusime end esmajärjekorras peale.
Pärast ootamist viidi meid rendipunkti, saime peale pikemat järjekorras ootamist auto kätte ja asusime Jerezi poole teele. Kuna kogu toimetamine oli oodatust rohkem aega võtnud, siis otsustasime airbnb kaudu saadud korteri omanikule teada anda, et jõuame umbes kella nelja ajal.
Telefonile vastas umbkeelne naisterahvas ja ainus, mille ta väga selgeks suutis teha oli see, et meid oodatakse alles järgmiseks päevaks. Kõikvõimalikud katsed selgeks teha, et oleme öösel kahe lapsega (2 ja 12) teel Jerezi poole ja oleme broneeringu õigesti teinud, luhtusid.
Pärast segaseid telefonikõnesid ja sõnumeid saime sõnumiks, et võime hotellidest küsida, kas neil on ruumi või siis magada autos.
Jerezi jõudsime nelja ajal ja hakkasime siis erinevatest kohtadest küsima, kas vabu tube on. Olime valmis neljakesi ka tavalises kaheses toas ööbima, peaasi, et saaks autost ära. Kuna praegu on Hispaanias siseturismi tipp-hooaeg, siis on ikka väga keeruline midagi leida, sama käib ka apartmentite kohta.
Ühel hetkel oli isegi mõte, et mis seal ikka, magame siis autos, nagunii on varsti hommik. Siis aga tuli meelde, kui kuum siin on ja et me ei tea turvalisi kohti, kuhu peatuma jääda.
Peale kella viite hommikul leidsime lõpuks ööbimiskoha. Öeldi küll, et ainult üks väga tagasihoidlik kahene tuba on alles (selle juures oli hind suhteliselt kirves), aga tuppa jõudes selgus, et tegelikult on väga ok kohaga tegemist. Saime end vähemalt pesta ja välja magada.