Kaur

Kaur on endiselt kahene, on suurimaks eeskujuks kõikidele "kohutavatele kahestele" ja igati selle nime vääriline.

Hispaaniasse kolides sai tema muutusest kõige vähem aru, oli ikka koos perega ja läks elu seiklustele vastu nagu alati. Umbes kuu möödudes hakkas ta aru saama, et see ongi meie uus kodu, millest olime talle juba pikka aega rääkinud.  Siiani ei ole ta aru saanud sellest, et me ei saa kohe täna minna vanaemale külla või kutsut vaatama. Õnneks saame teha videokõnesid ja see leevendab igatsust päris hästi.

Üheks suurimaks murekohaks oli siia kolides Kaurile hoidja leidmine. Alguses olime arvestanud minu noorema õega, kes plaanis meiega kaasa tulla ja aastakese hoidjana toimetada, kuid asjaolude muutudes tulime siia temata.
Hoidja leidmiseks kuulutasime otsingud välja FB Hispaania rühmades, rääkisime tutvusringkonnas jne. Saime FB kaudu tuttavaks ühe eestlannaga, kes samuti Jerezis elab. Temaga kohtusime ka augustis, enne väljalendu. Kuna meil ei olnud sellel ajal veel elamispinda, siis ei osanud me temaga täpsemaid kokkuleppeid sõlmida. Korterisse kolides selgus, et tema elukoht on pisut Jerezist väljas, El Puerto de Santa Marias, mis asub meie elukohast päris kaugel, lisaks ei ole tal ka autot ning sõita tuleks nii rongi, kui ka bussidega. Seega jäi suure aja- ja rahakulu tõttu temaga "diil" pooleli.
Kohtusime Jerezis ka ühe ukraina perekonnaga, kes on siia sattunud Grimmi konflikti põgenikena. Pereema oli Kauri hoidmisest küll huvitatud, kuid paraku saab nende toetamise programm kuu aja pärast läbi ning tal tuleks selleks ajaks leida ametlik ja kindla sissetulekuga töökoht. Hoidjana oleks ta meile hästi sobinud, kuna oskab inglise keelt, et Kaupoga suhelda ja vene/ukraina keeles saaksin mina temaga suhelda.

Korteri omanik soovitas aga oma tutvusringkonnast üht tuttavat, kellega tegime paar proovipäeva ja saimegi temaga kokkuleppele. Tegemist on Dominikaani vabariigist pärit 46-aastase naisterahvaga, kes kolis Hispaaniasse 5 aastat tagasi. Alguses oli ta väga vaikne ja tagasihoidlik, saime korteri omaniku jutust aru, et inglise keelt ta ei räägi. Nüüd, kus ta on olnud Kauri hoidja tervelt kuu, ütleksin, et saame inglise keeles suheldud küll, Kauriga räägib ta hispaania keeles ja vastused saab eesti keeles.

Esimesel kuul oli Kaupo kodus ja hoidja järgi vajadust ei olnud. Minu töölkäimine oli alguses Kaurile päris raske, läksin igal õhtul tööle nii, et Kaur jäi kisades koju. Siis aga läks olukord tema jaoks veelgi hullemaks, ta sai aru, et ka Kaupo, kes oli üle viie kuu järjest kodus olnud, peab samuti tööle minema. Ta oli harjunud, et oleme kogu perega kodus, keegi tööl ei käi- nii olime kolm viimast kuud elanud. Nii otsustas ta end Kaupole kaasa pakkida.

Ja et olukord veelgi hullemaks läheks, tuli minu tööle minnes veel ka hoidjatädi. Hoidjaga ei ole Kaur veel tänaseni päris rahul, kuigi vahel suuremas jonnihoos käsib mul kaugele tööle minna ja hoidja kutsuda. 

Viimasel kolmel nädalal on meil õnnestunud Kaurile ka lasteaeda tutvustada, töötan keskmiselt kahel ennelõunal nädalas lasteaias inglise keele õpetajana, annan kolm 30 minutilist tundi järjest. Kaur saab valida, kas soovib kolme inglise keele tundi või liitub lastega mänguväljakul. Viimast varianti on ta kasutanud kahel viimasel korral, teatud ajaks. Mina eelistaksin samuti, et ta teistega mängib, kuna esimeses kahes tunnis suudab ta veel kuidagi vastu pidada, kuid kolmandas täpselt samas tunnis hakkab tal igav ja siis hakkab ta ringi jooksma, mööda riiuleid ronima, kraanikausis veega mängima, mänguasjakastist kraami välja tõstma või lihtsalt mõne lapsega võitlema. Olen lasteaias teisipäeviti ja neljapäeviti ning samadel päevadel on Kauril ka akadeemias inglise keele tunnid. Keele osas on ta siin tõesti palju arenenud, isegi osad mängud, mida ta omaette mängib on inglisekeelsed. Lisaks on siit sirgumas tulevane nursery rhymes'ide spetsialist.
Lasteaed on pisike ja armas. Kaur kutsub seda loomaaiaks, loodan, et seetõttu, et seal on puurides loomad ja linnud.

Põhilised kohad, kus Kauriga käime on kodulähedane Altillo park, maja ees asuv (nüüd uuendatud) mänguväljak ja suur laste mängulinn.
Oma punase pea ja alla keskmise tagasihoidliku olekuga tõmbab ta siin päris palju tähelepanu. Vanematele inimestele meeldib ta juukseid sasida ja bussis/tänaval juttu puhuda, õnneks noogutab Kaur terve jutu aja viisakalt vastu.
Üldiselt on Kaur Hispaaniaga hästi kohanenud ja tundub, et talle meeldib siin. Eriti meeldib talle süüa ja erinevaid uusi asju maitsta.
Siin üks näide Kaurile tellitud 1/2 kanapraest. Meie arvasime, et 1/2 tähistab poolt praadi, selgus, et poolt kana.