Kohutavast kahesest on saanud threenager. Nagu ühes varasemas postituses kirjutasin, siis sattus Kauri sünnipäev kolmekuningapäevale, mil linnas toimus suur paraad. Sünnipäeva kurvemaks pooleks oli haigestumine enteroviirusesse, mis naelutas ta 39+ kraadise palavikuga paariks päevaks voodisse, hiljem tekkisid kätele, näole ja jalgadele villid, mis olid samuti päris valulikud ning arsti sõnul tuli anda endast kõik võmalik, et need katki ei läheks ning uusi ville juurde ei tekitaks.
Kuna villid olid jalgade all ja sõrmede vahel, siis oli see päris keeruline.
Sünnipäeva õhtuks oli paistetus vähemalt nii palju alla läinud, et jalatsid mahtusid jalga ja saime paraadile minna. Lisan veel juurde, et see viirus on ikka päris kole, võtab maha ka küüned ja on igati pikk ja piinarikas. Õnneks naisterahvaid see üldjuhul ei nakata ning pääsesime Maiaga puhta nahaga.
Kuna Kaupo oli sel ajal Rootsis tööl, siis pidasime hommikuse peo kolmekesi ega julgenud kedagi nakkusohu tõttu külla kutsuda. Sellele vaatamata tulid enne paraadile minemist külla Kauri hoidjatädi ning korteriomanik, pidasime siis ka teise peo kohe otsa, õnneks oli hommikust piisavalt torti alles.
Kaur ise sai alles esimest korda sünnipäeva tähendusest aru ega jõudnud ära oodata, millal teda tordi ja lauluga äratatakse. Öö jooksul ärkas ta mitmeid kordi üles ja tuli ütlema, et on vist aeg. Lõpuks võtsin ta enda tuppa magama, et natukenegi rahu saada. Tema reaktsioon äratusele oli lihtsalt hindamatu.
Õhtune paraad oli temavanustele täielik paradiis- jalakäijatest sõitsid mööda erinevates kostüümides multika- ja muud tegelased. Samuti oli suurte aluste peale ehitatud linnu ja muid atrakstioone, millel olevad tegelased lapsed kommide ning kingitustega üle puistasid. Päris alguses ei saanud me paraadile väga lähedale minna ning nägime vaid kaugelt kommirahet, kuid päris kiirelt tehti Kauri nähes teed, et ta komme korjata saaks. Et tulemus oleks maksimaalne, siis anti meile veel kilekottki näppu ning meie ümber olevad inimesed aitasid komme kotti koguda. Kaurile oli see täielik imedemaa. Peale paraadi saime vanalinnas kolleegidega kokku ja sõime Kauri auks väikese koogikese. Koju jõudsime päris hilja ja lapsed lapsed läksid suhkrupauku arvestades üllatavalt kiiresti magama. Järgmisel hommikul oli Kauril esimese asjana meeles kilekott kommidega.
Nädal hiljem tulid sünnipäeva pidama ka akadeemia õpetajad, kes ta siis kingitustega ära hellitasid.
Nädal hiljem tulid sünnipäeva pidama ka akadeemia õpetajad, kes ta siis kingitustega ära hellitasid.
Kaur on siinset elu kõige seikluslikumalt elanud, eks see on tingitud ka vanusest.
Siin mõned näited tema suurepärastest tegemisest Hispaanias.
Üheks suureks huviks on Kauril katsetused vedelikega, saan ikka paar korda päevas mopiga ringi käia või mänguautosid (ka patareidega) veeklaasist või punniga kinni pandud kraanikausist päästa. Ühe eriti "hea" üllatuse tegi ta siis, kui otsustas külmkapist võetud piima jalatsite sisse kallata. Jalatseid pesime korralikult mitu korda läbi, haisesid ikkagi kohutavalt, jalga polnud eriti midagi panna. Lõpuks kallasid pesuvahendit otse jalatsite sisse ja jätsin pea nädalaks "tõmbama" ja pesin siis uuesti, tulemus oli rahuldav.
Üheks suureks huviks on Kauril katsetused vedelikega, saan ikka paar korda päevas mopiga ringi käia või mänguautosid (ka patareidega) veeklaasist või punniga kinni pandud kraanikausist päästa. Ühe eriti "hea" üllatuse tegi ta siis, kui otsustas külmkapist võetud piima jalatsite sisse kallata. Jalatseid pesime korralikult mitu korda läbi, haisesid ikkagi kohutavalt, jalga polnud eriti midagi panna. Lõpuks kallasid pesuvahendit otse jalatsite sisse ja jätsin pea nädalaks "tõmbama" ja pesin siis uuesti, tulemus oli rahuldav.
Samuti suutis ta head hetke kasutades lukustada end korterisse ja meid Maiaga korterist välja. Tulin nimelt rattaga poest, kaasas oli ka Kaur. Maia nägi seda aknast ja otsustas tulla mulle lifti juurde vastu, et saaks poekotid sisse aidata. Pusserdasime liftide juures ja Kaur jooksis selle ajaga lahtisest korteriuksest sisse, hästi treenitud lapsena pani ukse enda järelt kinni ja see lukustus automaatselt. Kuna Maia oli kodus, siis ma võtmeid kaasa ei võtnud ja kuna Maia jättis ukse lahti, siis tema seda samuti ei teinud. Nii me siis olimegi kahel pool ust ja proovisime Kauri juhendada uksenupu keeramisel, ei õnnestunud. Kuna pidin juba ka tööle ruttama, siis helistan korteriomanik Rosale, kes oli teel Sevillast tagasi Jerezi.
Terve ootamise aja proovisime Kauri ukse läheduses hoida, et ta korterist muud põnevat tegemist ei leiaks. Kõige enam tegi mulle muret köök, kuna Maia mäletamist mööda jäi selle uks lahti. Seda on meil ka varem juhtunud.
Näiteks paar päeva enne jõuluks Eestisse lendamist tõin poest võrguga apelsine ja läksin oma tuppa riideid vahetama. Kuna unustasin paar asja vannituppa, siis pidin minema läbi koridori. Seal märkasin Kauri, kes oli köögist midagi kätte võtnud ja pigistas seda siis kahe käe vahel nii kõvasti, et terve magamistubadevaheline koridor ja elutuba olid punast mahla täis. Minule polnud ta nõus näitama ka, et mida ta seal peidus hoiab.
Natuke temaga "maadeldes" sain aru, et käes ei ole midagi ja mahla asemel on tegemist verega.
Näiteks paar päeva enne jõuluks Eestisse lendamist tõin poest võrguga apelsine ja läksin oma tuppa riideid vahetama. Kuna unustasin paar asja vannituppa, siis pidin minema läbi koridori. Seal märkasin Kauri, kes oli köögist midagi kätte võtnud ja pigistas seda siis kahe käe vahel nii kõvasti, et terve magamistubadevaheline koridor ja elutuba olid punast mahla täis. Minule polnud ta nõus näitama ka, et mida ta seal peidus hoiab.
Kuna ta oli ise ka päris šokis, siis ei lubanud kätt vaadata, krabasin vannitoast rätiku ja sain käe esialgu sinna sisse keerata ja kinni hoida. Kauri rahunedes lubas ta vaadata, mis käel täpsemalt viga on. Vasaku käe nimetissõrme kõverduskoht oli läbilõigatud ja haav väga sügav. Sõrm oli õnneks kenasti küljes. Tegin esimese kiire esmaabi ja helistasin kiirabisse, sealt inglisekeelset abi ei saanud ja oma hispaania keele tasemega ei suutnud ka olukorda selgitada. Seejärel helistasin oma koolijuhile, kes läheduses elab ja selgitasin, mis oli juhtunud. ta tuli kohale vaid mõne minutiga ja viis meid laste erakorralisse. Temast oli ka kohapeal palju abi, kuna vastuvõttu oli tööle võetud autistlike joontega noor meesterahvas, kellel läks meie registreerimisega päris kaua aega. Seni saime juba arstikabinetti ja tuimestuse peale, et saaks õmblema hakata. Arstid olid väga toredad ja rõõmsameelsed, võtsid kiirelt pingeid maha. Lisaks levis sõna, et majas on punapäine poiss lastehiaglas kiirelt ja kogu visiidi aja käis meid külastamas mitmeid arste, õdesid ja praktikante, kes soovisid seda ilmaimet oma silmaga näha. Üks praktikant oli sellest nii vaimustunud, et ootas meid ära ja viis meid kes-teab-mis-osakonda, et näidata Kaurile suurt mängukarude bussi.
Kõige hämmastavam oli aga see, et vaatamata tohutule verevalamisele ja Kauri lappimisele jäid mu valged tööriided täiesti plekituks (mis ei olnud eesmärk omaette). Koju jõudes hakkasime täpsemalt uurima, mis oli juhtunud. Kaur oli minu toodud apelsinivõrgust võtnud välja ühe aplesini ja kuna koor oli liiga tugev, siis võttis köögist appi noa, mille kasutamisel jäi noa tera ülespoole, nii vajutaski ta tera omale kätte. Noa kasutamine iseenesest ei ole talle võõras, kuna ta on meil köögis toimetamisel pidevalt abiks, kuid ilmselgelt vajab see järelvalvet.
Kuna käe ravimist võeti siin täie tõsidusega, siis pandi lisaks õmblustele käsi ka lahasesse, et ta sõrme liigutada ei saaks. Lahase sees oli metall-plaat, mis lennujaamas samuti eraldi tähelepanu sai, käisime koos kätt skännimas ja andsime püssirohuproovid.
Eestisse jõudes tuli leida ka laiade varrukatega kombekas ja suurem kinnas, mis kätt mahutaks. Lahas võeti ära enne tagasilendu, seega saime lennujaamas kiiremini hakkama.
Kui Kauriga on meil päris palju sahmerdamist ja sekeldusi, siis Maia on üllatavalt kiirelt täiskavanuks saanud ja on Kauriga tegelemisel pigem suureks abiks. Täpselt kuu aega peale Kauri 3. sünnipäeva, sai Maia 13. Meie kohalike inglastest sõprade seas on see suur asi, kuna nüüd on lapsest saanud teenager (thirTEEN). Kuigi suures osas tundub, et teismeeaga kaasnevad raskused on meil juba läbitud, siis vahel ikka tuleb uusi "faase"- hetkel oleme meikimise ja enese sättimise faasis. Kui pool aastat tagasi oli roosa värv täiesti out, siis praegu pole paremat värvi kui roosa.
Erinevalt siia saabumise ajast on tänaseks Maial suur soov Hispaaniasse edasi elama jääda- seda teemat puudutab ta iga päev. Suuresti kujundab seda soovi siin loodud sõpruskond ja hea kliima.
Tundub, et koduõppe valik osutuks heaks, kuna Maia ei saanud liiga suurt kultuurišokki ning sai trennide, akadeemia ja tuttavate kaudu rahulikult kohaneda. Samas on teatud hetkedel olnud koduõpetamine ka keerulisem, näiteks kiiretel aegadel töö juures on raske kätt pulsil hoida ja Maia teeb suure osa ära iseseisvalt, minu ülesandeks on leida aeg kontrollimiseks.
Näen, et see on temas iseseisvust väga suurel määral kasvatanud ja samuti oma õppimise eest vastutuse võtmist. Lisaks on selle poole aasta jooksul omandanud ta hämmastaval määral kokkamisoskusi, valmistades vajadusel ka kõik toidukorrad päevas. Lisaks on saanud temast oma vanuse kohta hea ajaplaneerija ja lapsehoidja.
Inglise keele tase on samuti märgatavalt tõusnud, sellele on tähelepanu pööranud mitmed akadeemia õpetajad, kellega algusest peale oleme iganädalaselt läbi käinud. Päris kenasti julgeb ta purssida ka hispaania keelt ja põhiasjad saab aetud. Kuna hetkel oleme kaalumas siia jäämist, siis tuleb võtta ka keeleõpetaja, kes kogu perele suudaks intensiivkursused läbi viia. Kui siia jäämine peaks õnnestuma, siis läheb Maia uuel õppeaastal kohalikku kooli. Ootame nädalavahetusel külla minu assistenti, kes meid koolidesse sisseastumise (omapärase punktisüsteemiga) kurssi viib, et oskaksime paremini kooli valida. Kuna lastel algab siin koolitee 3-aastaselt, siis peame ka Kaurile kooli leidma. Aga sellest kõigest pikemalt siis, kui ise ka targemaks oleme saanud.
Samuti oleme korterite ostmise osas silmad lahti ringi käinud ja mõnda korterit ka vaatamas käinud. Kuna aga kooli sissesaamisel annab suurima osa punktidest elukoha asukoht, siis ootame ja vaatame veel ning ostuga ei kiirusta. Oleme astunud esimesi samme, et uurida siia jäämise võimalustest ka tööturul. Märtsis on plaanis minna kahele tööintervjuule ja oma akadeemiasse jäämise võimalust olen samuti kaalunud.
Eks varsti paistab, kas õnnestub ka järgmised laste sünnipäevad siin maha pidada. Sünnipäevade pidamine on siin võrdlemisi odav, kookide tellimine ja muu sünnipäevanodi on Eestiga võrreldes suuresti odavam ja valik väga suur. Maia peo tarbeid valisime päris kaua, sest mööda poe vahekäiku edasi liikudes muutus pidevalt ka peo "teema".
Erinevalt Kauri sünnipäevast, sai Kaupo Maia tähtsal päeval kohal olla (kuigi ka tema siia jõudmine oli äärmiselt seiklusrikas- sellest samuti mõni teine kord). Ka Maia sünnipäevale sai kutsutud minu kollegid, lisaks Maia sõbrannad kergejõustikust. Tänaseks on ta ka skautides osaline ja kirub, et võinuks nendega liituda juba varem, et oleks sealseid sõpru samuti saanud sünnipäevale kutsuda.
Tundub, et koduõppe valik osutuks heaks, kuna Maia ei saanud liiga suurt kultuurišokki ning sai trennide, akadeemia ja tuttavate kaudu rahulikult kohaneda. Samas on teatud hetkedel olnud koduõpetamine ka keerulisem, näiteks kiiretel aegadel töö juures on raske kätt pulsil hoida ja Maia teeb suure osa ära iseseisvalt, minu ülesandeks on leida aeg kontrollimiseks.
 |
| Sünnaks kõrvaaukude tegemine |
Inglise keele tase on samuti märgatavalt tõusnud, sellele on tähelepanu pööranud mitmed akadeemia õpetajad, kellega algusest peale oleme iganädalaselt läbi käinud. Päris kenasti julgeb ta purssida ka hispaania keelt ja põhiasjad saab aetud. Kuna hetkel oleme kaalumas siia jäämist, siis tuleb võtta ka keeleõpetaja, kes kogu perele suudaks intensiivkursused läbi viia. Kui siia jäämine peaks õnnestuma, siis läheb Maia uuel õppeaastal kohalikku kooli. Ootame nädalavahetusel külla minu assistenti, kes meid koolidesse sisseastumise (omapärase punktisüsteemiga) kurssi viib, et oskaksime paremini kooli valida. Kuna lastel algab siin koolitee 3-aastaselt, siis peame ka Kaurile kooli leidma. Aga sellest kõigest pikemalt siis, kui ise ka targemaks oleme saanud.
Samuti oleme korterite ostmise osas silmad lahti ringi käinud ja mõnda korterit ka vaatamas käinud. Kuna aga kooli sissesaamisel annab suurima osa punktidest elukoha asukoht, siis ootame ja vaatame veel ning ostuga ei kiirusta. Oleme astunud esimesi samme, et uurida siia jäämise võimalustest ka tööturul. Märtsis on plaanis minna kahele tööintervjuule ja oma akadeemiasse jäämise võimalust olen samuti kaalunud.
Eks varsti paistab, kas õnnestub ka järgmised laste sünnipäevad siin maha pidada. Sünnipäevade pidamine on siin võrdlemisi odav, kookide tellimine ja muu sünnipäevanodi on Eestiga võrreldes suuresti odavam ja valik väga suur. Maia peo tarbeid valisime päris kaua, sest mööda poe vahekäiku edasi liikudes muutus pidevalt ka peo "teema".
Erinevalt Kauri sünnipäevast, sai Kaupo Maia tähtsal päeval kohal olla (kuigi ka tema siia jõudmine oli äärmiselt seiklusrikas- sellest samuti mõni teine kord). Ka Maia sünnipäevale sai kutsutud minu kollegid, lisaks Maia sõbrannad kergejõustikust. Tänaseks on ta ka skautides osaline ja kirub, et võinuks nendega liituda juba varem, et oleks sealseid sõpru samuti saanud sünnipäevale kutsuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar